neljapäev, 17. september 2009

Me tegime kingitusi! We made gifts!

Mustandid märkmetega käsilolevate tööde kohta las seisavad -- nii nagu nood käsitööd isegi, sest vaja on muule tööle keskenduda.
Nüüd räägin kingitusest.

Kui Lucy oli pannud Isetegija oksjonile mõned maalid, käisin neist ühele mitu korda jälle klõpsimas ja seda suuremalt vaatamas. Tõmbas ligi. Kirjutasin sellest ka foorumis, öeldes, et mul praegu pole plaani oksjonilt midagi osta. Meil on ju foorumis ikka kombeks üksteise töid kiita, kui midagi meeldib. Väga meeldis. Ja tegijal on meeldiv head vastukaja saada. Kiitsin ja moosisin senikaua kui... nojah, tegelikult kõigest kaks korda -- foorumis ja Picasa lehel. Teist kiitvat kommentaari kirjutades mõtlesin veidi murelikult, ega see nüüd lunimisena ei tundu, aga kirjutamata jätta ka ei tahtnud. Ja siis arvaski Lucy, et ta kingiks maali mulle. (Oksjon oli ammu läbi.) Oi-oi! Ui-ui! Ehkki kinkides ju ei mõeldagi sellele, et midagi ka vastu saada, jääb saajale ikkagi kripeldav tunne, kui ei näe võimalust kunagigi ise midagi vastu kinkida. Siis tuli meelde mu roheline sall, Lilly lehesall. Kui see peaks Lucyle meeldima... jah, see mõte tundus üha parem!

Ja nii läkski. Me tegime vastastikku kingitusi -- pange tähele, me ei vahetanud midagi, vaid kinkisime :)

Saadetised jõudsid mõlemale täna kohale.
Ja nüüd ma vaatan ja vaatan. Ja jälle vaatan:



Ikka vaatan :)

In English:

Let the blog drafts with notes on current handcraft works wait, just as the half-ready works themselves -- have to concentrate on other jobs.
Now I'm going to write about gifts.

I liked a painting by Lucy she'd shown on Isetegija-forum. I kept clicking on the thumbnail every now and then, to see it properly. And said/wrote I liked it. That it attracted. I also wrote another admiring comment at the photo of the painting in Picasa -- slightly worrying whether it might have seemed as begging for it. But I did not want to leave it unwritten -- it's a nice way among members of Isetegija, when we like each others' works, to say it. And then it happened: Lucy said she wanted to give it to me as a present. My! What can I give to her, either now or some time later?! OK, when people want to make gifts they do not think about getting something themselves. But you know, the receiver doesn't feel good if he or she cannot make a present to the other person. I couldn't think of anything -- paints? art facilities? -- when suddenly I remembered the green shawl, Lilly's leaf shawl (I never thought of wearing it myself, but knit it just out of enthusiasm). If she should like it... well, shy at the beginning it gradually started to seem as a good idea.

So, after exchanging some mails it turned out it was a good idea indeed!

Today we both received our gifts! Note that we did not change things. We presented each other with gifts.

And now I'm watching the painting. And still keep watching it. And tomorrow, and the day after tomorrow...

5 kommentaari:

Lucy ütles ...

Ja mina veel mõtlesin, kus keskkonnas asub Su blogi! Ja kingituse üle on mul tõesti hea meel! Aitäh veel kord! :)

Kertrud ütles ...

:) Ise ka aitäh :)

Lillysmuul ütles ...

T6esti ilus pilt!
Seal taimedes kohe on midagi....

Kertrud ütles ...

Jah, ja kogu kompositsioon, ja pintslilöögi (või -tõmbe?) suund ja...
Ootab ikka raami :( Natuke läheb veel aega, kuni selle asja korda saan.
Ja loll lugu, et kõige õigemana tunduv koht kodus seina peal on praegu kinni ega saa niipea vabaks. Pean endale sisendama, et mõni teine sein pole halvem :D

lalli ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.