kolmapäev, 26. november 2008

Ketramas

Kedervarrega, esimest korda elus.
Maalamba villast.
Eesti Rahva Muuseumis, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Ave Matsini juhendamisel.

Tasapisi hakkas lõng isegi ühtlasemaks minema, aga kole jämedaks jäi.

Aga näitusel "Siga seebiks" saab ise veel harjutamas käia! (Vt pilte.) Villad on vakas, kraasid kõrval, kedervarred ka.

Tarkus kõrva taha kaasketrajalt MP-lt: korrutamata lõngast kootud ese kisub ühele poole viltu, eriti viltuseks kipuvad kirjatud motiivid.

teisipäev, 25. november 2008

Kadripäev

...võiks olla hea päev veebilogiraamatu alustamiseks.

Kindlasti oli see hea päev lõnga värvimiseks.

Kui inimene võtab suvel viriseda, et tal pole kuhugi ega kusagil vihmavett koguda, siis oleks patt jätta kasutamata läinudnädalavahetusene lumeuputus -- pehme kohev vesi jumala muidu käes!

Seega tuleb järgnevas aruandes, vähemalt kuni pesemiseni, lugedes sõna "vesi", mõelda: "lumevesi"/"vihmavesi".

Esimeseks värvimiseks:
97 g peitsimata lõnga
78 g peitsitud-loputatud lõnga (suvel, lõnga massist 10% maarjajää ja 3 korda väiksema koguse viinakiviga)
Lõng on mitu tundi vees ligunenud.
11 g košenilltäisid on topsis ligunenud u. 16 tundi, misjärel keevad katlas mitu korda rohkemas vees, kui oli topsis. Täid on marlikotis.
Kui täid on 30 min. keenud:
jahutan värvileeme u. 60 kraadini
lisan kuumas vees lahustatud 24 g maarjajääd ja 8 g viinakivi
muljun lõngad soojas/leiges vees läbi
teen suuremasse patta värvilahuse puhtast veest ja värvileemest (koos maarjajää ja viinakiviga)
panen lõngad leigesse vette, lasen temperatuuril tõusta 80-90 kraadini,
hautan 1 tund.

Seejärel ühe vihi (eelpeitsimata vihi) lisapeitsimine vaskvitrioliga: teen teise potti puhtasse vette vaskvitriolilahuse ja tõstan vihi värvileemest sinna -- püüdes nii, et lõng ja uus lahus oleksid üsna ühesoojused, pigem leiged kui kuumad. Hautan 80-90 kraadi juures 40--60 min. (Kavatsesin 40, läks kauem. Vähe sellest, lõpus läks see keedus mõneks ajaks keema. Eriti kahju oleks, kui see lõngakiudu rikkus -- praegu ei oska öelda. Aga vist muutus vihi lilla värv ka tuhmimaks-hallikamaks.)

Teise vihi loputan värvijääkidest puhtaks, pesen villašampooniga, loputan, viimasesse loputusvette läheb äädikas.

Teine värvimine:
160 g eelpeitsitud peitsist loputamata lõnga (ka suvest) -- leotan veidi, loputan üsna hoolega.
Seda vihti hautan esimesest värvivimisest jäänud leemes u. 1 tund.
(Ja jälle loputamine, pesemine, loputamine, äädikas.)

Märgin lõnga peitsides või värvides üles ka kuufaasi: vanakuu, kuu loomiseni on aega kaks päeva.


Vasakult paremale: teine keeduleem, esimene keeduleem, vaskvitrioliga üle peitsitud.
Katsun saada parema pildi, praegu on võib-olla ainult parempoolse, lilla vihi värv õige. Vasakpoolne tuli tegelikult üsna muhuroosa:

In English:
Dyed with cochineal, both premordanted yarn and yarn mordanted during dyeing -- with alum and cream of tartar.
From left to right: the 2nd use of dyewater, the 1st use of dyewater, the 1st use plus mordanted in copper sulphate solution. Only the latter resembles the actual colour, while the skein at left was actually quite bright pink like this on a smaller picture below (where the same yarn is being redyed with madder roots).
(I'll try to get better shots.)

Kõik tuleb omal ajal... või veidi hiljem
Ja siis käisid kadrisandid. No ja mis siis, et kadripäeval, mitte -laupäeval!? Elu on sihuke, näe.
Laulsid metsast ja metsaloomadest kaks laulu, põdrast ja jänesest niikuinii, aga teistest ka. Karjaõnne nad mulle ei soovinud ja ma ei taibanud paluda. Oleks ju võinud küsida lambaõnne selle pika villase päeva järel (täiõnne vahest mitte). Aga ehk on kadride käimine siiski hea märk? Lambaõnneks ja koeraõnneks ja metsamajaõnneks?